Martin Plaser | Sõnum lastele: kes regulaarselt peale kümmet magama läheb, on loll

Arutlus 'Toeta Eesti Maadlust rubriik' alustatud Indrek Viska poolt, Märts 15, 2014.

  1. Indrek Viska Administraator

    Viimase paari nädala jooksul on mul olnud võimalus osa võtta koolide kehalise kasvatuse tundidest. Olen pakkunud "Tagasi kooli" projekti raames ja ka koolide initsiatiivil korraldatud spordi- ja toitlustusteemalistele õppepäevadele omapoolset spordimõttelist sisendit.
    Käisin Kostivere koolis poistele läbi viimas näidis maadlustundi. Muu hulgas rääkisin peamistest väärtustest spordis. Rääkisin sellest, mis on vaja, et tervisesportlasena ennast hästi tunda, aga ka sellest, et võistlussportlasena edu saavutada.
    Kolm peamist komponenti: toit, trenn, puhkus
    Paljudele on koolitoit üheks harukordseks võimaluseks korralikku sööki nautida. Tänu maadlustreeningutele olen sattunud mitmesse kooli. Pean ütlema, et pole veel kohanud kehva sööki. Tõesti maitsev.
    Sööklate sisseseade on kaasaegne, vähemalt nendes koolides, kuhu olen sattunud. Toitlustuse nõuded on karmid. Kokk-kondiitrina võin öelda, et toit on kvaliteetne. Kuid miks on õpetajatel tunne, et lapsed ei söö piisavalt või et pirtsutavad liigselt. Kas Sina sööksid, kui Sul on kõht täis?! Mittesöömisel võib olla teisigi põhjuseid.

    Enamik, kes toidust keelduvad, ei tee seda sellepärast, et neile see ei maitse, vaid sellepärast, et nad pole piisavalt kurnatud, väsinud ja nende kehal ei ole vaja nii suurt toidukogust. Ülekaaluliste laste arv kasvab, kusjuures mitte sellepärast, et nad palju ja valesti söövad, vaid põhjusel, et nad liigutavad vähe.
    Suureks takistuseks korrektse toiduprogrammi läbiviimisel on koolides asuvad isemajanduslikud "puhvetid", milledes on müügil tavaline nänn: krõpsud, limonaadid, snäksid, šokolaadid jne.
    Kui nüüd vähesele söögiisule liita võimalus, et selle vastu on võimalik protestida, ennast üldisest (loe: normaalselt söövast) massist eristada, siis järgnebki koolipersonali kasvatuslik reaktsioon. Mõistan, et sellega saab vältida laste kaasajooksiklikku käitumist.
    Koolitoit ja kooli kehalise kasvatuse tund on osalt elementaarne ja absoluutne miinimum. Aga kui ikka õpetaja kõrval vaatab, siis saab igasugu nalja.
    Lapsed lähevad järjest hiljem magama. Nutitelefoni ja tahvelarvuti nupuklõbinat pole kuulda, seega saab varjatult hiliste tundideni mängida, sõpradega netis suhelda, videoid vaadata ja muusikat kuulata. Minu sõnum lastele oli lihtne: kes regulaarselt peale kümmet magama läheb, on loll.
    Kehalises võib õppida erinevaid spordialasid
    Minu suureks üllatuseks toimus Kurtna koolis kehalise kasvatuse ajal kabeturniir. See on suurepärane. Kindlasti on kabe sport, nagu ka male on sport. Mõttesporti peab samuti edendama. Koolitunnis peaks õppima õppima.
    Kui lapsel tekib erinevaid ja innustavaid impulsse, viib ta mõne neist ükspäev võibolla kaugemale kui hobitegevus. Kes teab, ehk ilmneb uus Keres just selliselt? Aga kui juba male ja kabe kehalise kasvatuse tunnis, võib-olla peaks pokkeri ja/või mõne muu kaardimängu samuti koolis selgeks õppima?
    Õppeedukus ja koolitöö
    On lapsi, kes käivad peale kooli mitmes erinevas trennis. Sellest olen varemgi rääkinud, et enamus neist ei jõua korralikult ühegi asjaga tegeleda. Mõned üksikud, töövõimekamad ja andekamad, vast veidi rohkem. Kuid hoolimata edust huviringides tuleb keskenduda koolitööle.
    Spordiklassides ja -koolides peaks olema elementaarne, et õppetöö ei sega trennitegemist ja vastupidi. Siinkohal jätan jutu pooleli, sest eks igaüks teab, kas ta tahab olla või oskab tahta. Edu õppetöös ja trennis!
    Plaser blog.jpg

Jaga Seda Lehte