Martin Plaser | miks ma maadlusmatti kuus korda ühest toast teise tassin?

Arutlus 'Toeta Eesti Maadlust rubriik' alustatud Indrek Viska poolt, Jaanuar 3, 2014.

  1. Indrek Viska Administraator

    Maadlus on individuaalala. Hea on üksi maadelda, võtad endal ümbert kinni ja viskad pikali. Siis sikutad iseenda kätt ja proovid välja lükata mati punasest ringist. Kui kohtunik juhtub märkama, siis saad endale jala taha panemise eest hoiatuse. Kui ei märka, saad punktid. Heal juhul seljavõidu.
    Suurvõsitlustel on kaalus mitu meest, kelle maadluskatat hindavad kogenud ja vanemad mehed. Väiksematel külavõistlustel maadeldakse kaasvõistlejatest koosneva hindamiskomisjoni ees.
    Oskuseid hinnatakse erinevat värvi trikoodega. Valge trikoo, mille higist märgudes on näha rohkem kui siinkohal pereformaat lubaks kirjeldada. Kollane trikoo oleks teine tase. Sellistele, kes baasteadmised omandanud ja motiveeritud edasi jätkama rohelise trikoo suunas.

    Rohelist alla Eesti meistrivõistluste medalit ei anta. Lisaks on komisjon, mis hindab painduvust, võhma ja enesehävituslikke võtteid. Sest keda muud sul ikka hävitada on, kui tegemist individuaalspordiga!
    Pärast rohelist antakse sinine, siis pruun ja lõpuks on maadlusgurule ette nähtud must trikoo, millele iga järgneva taseme lisandudes õmmeldakse triipe. Kõrgeim tase on must trikoo, millel kolm triipu!
    Musta trikoo saamise eelduseks on maailmameistri tiitel. Seega oleks Eestis vaid käputäis musta trikoo omanikke. Kujutan ette neid ahhetajaid: näe, sellel on must trikoo! Või et: oo, tal alles valge trikoo, kuid perspektiivi kollasele, äkki isegi pruunile! Või hoopis: mul on maadluses must trikoo, tahad seda näha?
    Lugesin ühest artiklist, et ajakirjanik sisenes maadlussaali ja tundis kohe "sportlase lõhna". Arvan, et tundis musta trikoo kohalolekut, olgugi, et see oli sinine või punane.
    Kui kogu eelnev jaburus trikoodest saaks kehtima, siis mina taandaksin ennast maadlusest. Ma ei müraks isegi oma lastega.
    Tihti pean selgitama, et maadlus on rohkem meeskonnasport kui mõni pallimäng või aerutamine. Miks?
    Selleks, et kasvada maadluses, on vaja jõudu, vastupidavust ja tehnilisi võtteoskusi. Kasuks tuleb iseloom, mis väljendub ambitsioonikuses. Kuidas neid omadusi arendada, sõltub iga konkreetse sportlase kehatüübist ja temperamendist. Ilma vastasteta on see võimatu.
    Tugeval on vaja nõrgemaid, et harjutada tehnikat. Nõrgemal on vaja tugevat, kellele järgi jõuda, õppida kaitset ning arendada jõudu. Omavahel võrdsed heitlevad esimese apsuni, mida teine üritab ära kasutada.
    Maadluses on võistlustingimustes kaalukategooriad. Maadleja eesmärk on vastane seljatada. Pole just palju võitlussporte, kus vastane on võimalik alistada ilma otseselt traumasid tekitamata või valuvõtteid rakendamata. Kui vastast seljatada ei õnnestu, annab võidu tehniline punkt. Võita suudab tugevam.
    Maadlus on ennekõike tervisesport, hea ajaviide, seltskondlik tegevus, raske spordiala. Ja alles seejärel võistlusala. Enamus maadlejaid ei käi võistlemas. Võistlemine on privileeg, mida saab rakendada kui piisav tase saavutatud.
    Korrus3 saalis on varsti 4 maadlusmatti, kuigi hetkel on vaid üks. Soovin avamise järel korraldada Korrus3-s laste maadlusvõistlusi. Neli matti annaks selleks hea võimaluse. Klubide turniirid, kasvõi Tallinna MV.
    Maadlusmatt kipub rändama!
    Korrus3 asub endises tööstushoones, kolmandal korrusel. Ei tea miks, aga mingil põhjusel ei suudetud 12 m laiust ruumi teha, tehti 11 meetrit. Seega jääb natuke puudu, et matt oleks täismõõdus, mis võistlusteks vajalik. Nüüd on ajutiste trennide kõige suuremaks probleemiks, et maadlusmatt läheb "rändama".
    12x10 meetrine matt liigub kiirusega 10 cm nädalas. Kui joosta ühtepidi ringi on mati kate pinges, alusmatid liiguvad ja tulemuseks ongi nihkumine. Selle vältimiseks oleks hea kui matid oleks seinast seina või millegagi stoperdatud. Tihti pannakse puidust liistud põrandasse, et matt ei liiguks.
    See nädal rändan matiga lausa 20 meetrit, viin selle tagumisest, suuremast saalist esimesse, väiksemasse. Segaduse huvides peaks mainima, et väiksem saal on hiljem tagumine ja suurem saal esimene. Sissepääsu poolt vaadates. Sest nüüd sissepääs muutub ja käia tuleb hoovi kaugeimas nurgas asuvast uksest.
    Segane värk, aga kuus korda maadlusmatti ühest toast teise ja tagasi tassida, et trenn saaks jätkuda!?
    ***
    Loe reedeti minu iganädalasi ülevaateid ja mõtteid maadlusest. Loe sellest kuidas ma võitlen seinalt maha voolava värviga, käin viies kohas trenni andmas, tegelen maadluse propageerimisega.
    Loe minu mõtteid, kas ja kui palju mõjutab maailmamaadlus väikese Eesti maadluselu. Võibolla on Sul midagi sellest õppida, võibolla mulle õpetada. Kirjuta mulle korrus3@korrus3.ee, märgusõna "Õhtuleht toetab Eesti Maadlust".

Jaga Seda Lehte