Martin Plaser | maadlustreeneri aastalõpukiri lastevanematele

Arutlus 'Toeta Eesti Maadlust rubriik' alustatud Indrek Viska poolt, Jaanuar 3, 2014.

  1. Indrek Viska Administraator

    Motivatsioon. Mis paneb ühe 10aastase poisi käima 5 km, et minna trenni, harjutada poolteist tundi väga intensiivselt ning seejärel 5 km vihmas, tuules ja pimedas koju tagasi jalutada? Mis annab sellele poisile mõtte, et trennis on mõtet käia?! See poiss jõuab elus kaugele, vähemalt käia ta suudab. Käimisele ja trennis käimisele lisaks teeb ta trennis trenni.
    Motivatsioon on hommikul kell kuus ärgata. Kui tahta, jõuab peale 4 tunnist ühtlast und lükata 18 tunniseid tööpäevi. Motivatsioon on kirjutada motivatsioon esimese lõigu igas lauses. Kontrollisid?
    Motivatsioon on morbiidne jõud. See on midagi, mis pikendab sammud, olgu see treeningul, puhkehetkedel, enda tankimisel energiaga (loomingu või söögiga) või kujundamisel.

    Köögis keevad hapukapsad. Kell läheneb südaööle. Jõuluaeg on sportlastele kurjast, sest kõike, mida ei peaks sööma, on kuhjaga. Kas panen kapsastele võid või panen pekki? Võistlused on vähem kui kuu aja pärast...
    Maadluses on uued kaalukategooriad – kas peaks kaalu hoidma või isegi alla võtma. Kas üldse peakski võistlema? Kas vorm on endine? Ehk pole vorm kunagi nii hea olnud, et ei taha ära sõnadagi?! Ja kuigi hoolin endast, peaks kirjutama teistele.
    Alustades oma juttu korraldustest, reeglitest ja suunavast jõust, vajuvad enamusel silmad uksele, kell hakkab suunurgas liigutama keelt ja oksele ei tule lõppu. Peatselt muutub haigutav suu korstnaks ja varsti ei paista sudusest linnast muud, kui kiirelt läheneva takso tuled.
    See takso viib mugavusse, tariif on soolane. Aeg kaob taksomeetrisse. Ärkad keset ööd – janule ei tule lõppu. Laiskus on kasvanud kõrbeliivaks, mis ehituseks sobimatu, liivatormideks sobimatu, rannaliivaks kõlbmatu, vahest sobib vaid hamba all krigisema. Liivakell on umbes.
    Motivatsioon on jõuludeks ja koolivaheajaks lastevanematele kirjutada. Mõelda, enne kui postitada ja siis kui oled postitanud, kiri uuest lahti võtta ja kahetseda: ehk olin liiga karm? Kas lõikasin endale näppu või saen enda oksa?
    Siis aga meenus, et motivatsiooni ei jagunud kõigi laste ankeetide sisestamiseks, et osa laste andmeid on ikka veel kaustas, mis ootab digitaliseerimist. Ja kas ongi kiiret kui osa neist lastest enam trennis ei käi? Mõnele teen ülekohut, sest on treening-gruppe, milles osavõtt pea 95+% juures. Puudumised harva ja siis ka põhjusega.
    Kiri sai aga selline.
    Tere lapsevanemad. Korrus3 treenerina on mul hea meel, et olete valinud lastele maadlustreeningu. Selge, et tegemist on sisuliselt ühe raskeima treeninguga. Nüüdseks on esimene poolaasta seljataga, teine kohe algamas. Kirjutan, et teil oleks koolivaheajal mõtteainet ja üht-teist mulle vastu kirjutada. Ootan proteste, kommentaare, nõustumist, täielikku üllatumist ning palju emotsioone. Te ju hoolite oma lastest, te võtate osa nende kasvatustööst ja mõtlete kaasa. Teenite raha, käite tööl või oli see vastupidi? Et oleks, mille eest trennitasu maksta... ja on need, kes saanud tasuta võimaluse, ega kasuta seda...
    Rõõm on näha, et mõned kuud treeningut on andnud suurepäraseid tulemusi. Kiidan neid, kes võimalusel kohal igas trennis, pingutavad, arenevad ja tahavad veel, tahavad enam kui oskavad tahta. Neile meeldib, nende vanematele meeldib, see rõõm paistab kaugele.
    Ja tunnen kaasa neile, kes kõigest hoolimata pole õppinud pingutama. Ei leia innustust ega tuge kodust. Nad tulevad trenni, aga puudub rõõm. Paraku on mõnedel lastel pingutamise, treenimise ja füüsilise arengu saavutamiseks kodune kasvatus puudulik. Kus peaks õppima erinevaid väärtusi? Kas koolis, trennis, lasteaias, tööjuures või vanadekodus? Kes peaks õpetama?
    Jah, trennis peaks treener õpetama mõningaid neist. Treener peab innustama! Olen treener. Ma ei ole eripedagoog. Mulle on antud 3 korda nädalas, üks tund korraga, et teie lapsi treenida. On väiksemate treeningud, kus vaja enam mängulisust, suuremad saavad olla tõsisemad ja kiiremini asja kallale asuda.
    Trennis käivad lapsed, kes tahavad. Mina EI sunni ega pea ühelegi lapsele põhjendama trenni vajalikkust. Kohustuslik trenn ei ole hea. Minu asi on neile õpetada spordi ja tervislike eluviiside armastust. Vajalikkus võiks paista minu töö kõrvalt.
    Trennis käitutakse korralikult, ei ropendata, ei sülitata maha, kuulatakse treeneri korraldusi ja proovitakse neid täita. Kui laps tuleb trenni suhkrujoogi, krõpsude või kommidega, saan seda kommenteerida ja öelda, et ei luba oma trenni selliste õudustega, kuid väljaspool trenniaega ma lapsi üldjuhul ei näe. Näen lapse kõhul kasvavat pekiranti ja seda, kui puudub piisav energia, et kaasa teha.
    Kui laps tuleb trenni sokkis ja nõelutud vanade dressidega, on sellest võimalik mööda vaadata, võimalusel saab klubi kaasa aidata treeningmaksu reguleerimisega. Küll leiame lahenduse, maadluses polegi palju vaja. Tahe on peamine. Ärge pugege puuduva raha taha! Korrus3 on sponsorite abil 2013/14 hooaja suutnud paljudele kätte tuua tasuta.
    Ma treenin teie lapsi, et nad areneksid. Näitan neile harjutusi, mis teevad tugevaks ning seejärel õpetan maadlema. Lapsevanemad, teie kohustus on jälgida, mis laps teeb ja sööb ja mõtleb ülejäänud 708 või enamgi tundi kuus. Kui paljud teist on kohal käinud ja veendunud, et "treeneri meetodid ja vahendid" sobivad teie koduste väärtustega? Usutavasti on laps see saadik, kes toob hinnangu koju.
    See kiri on mõeldud, et mõtleksite. Mõtleksite tõsiselt, miks teie lapsed trennis käivad. Kas see on odav lapsehoiuteenus, sest nii odavalt lapsehoidjat, kes oleks kvalifitseeritud, vast ei leia. Kas see on sotsiaalne ühiskäimine (ilma füüsilise arenguta) või on tegemist sisulise sportimisega, mille eesmärgid on a) tervisesport (terved eluviisid) b) vaba aja veetmine c) sportlikud saavutused (võistlused, medalid) d) .....?
    Mina teie eesmärke ei hinda, ei sea neid kahtluse alla ega halvusta. Teie olete raha maksnud, teie saate valida, kas laps tuleb trenni. Kui laps ei taha tulla, küsige üle, mis takistab, mis on mureks, mis ei meeldi. Kas treener on karm? Kas treener on mõttetu, oskamatu, tahumatu või hoopis sigalahe, aga trennikaaslased on halvad?
    Mitu joogipausi tehti trenni jooksul? Olen kuulnud, et nii mõnigi on vaaginud trenni lahedust (!) selle järgi, mitu joogipausi tehakse ühe treeningtunni jooksul. Ja olen üllatunud. Enamus trennid on meil ilma pausita, vahel ühe pausiga.
    Pooltel juhtudel on loobumise põhjuseks trenni üldine raskusaste. Harvemini kellaaeg või logistika. Kiusamine, küünistamine, hammustamine, kaklemine – seda juhtub enne trenni, trenni ajal, peale trenni ja kogu elu. Olen mitmel korral tulnud rivi ette ja näinud kedagi nutmas. Pesuruumis kiusatakse, kakeldakse. Riietusruumis narriti. Peale trenni tuli keegi kallale ja lõi.
    Minu reegel on lihtne. Kaklejad saavad mõlemad (kõik) hoiatuse, teine hoiatus toob lapsevanema trenni kaasa, kolmas hoiatus viskab trennist välja. Nii mõnigi on läinud. Võitlus jätkub.
    Aga kas mõni neist lastest on õppinud ennast kaitsma? Kes peaks neid kaitsma, kes peaks neid õpetama ennast kaitsma? Kui treener ütleb, et võitle, aga lapsevanem karjub kõrvalt, et ärge maadelge? Ja mis saab maadlustrennis siis kui treener näeb ja ei tee midagi? Kas mõni neist kiusajatest on õppinud kontrollima oma agressiivsust? Mis saab kui kõik lapsed trennist välja visata, või kui kõigile ei meeldi?
    Ütlesin kohe alguses, et maadlus on väga raske spordiala. Lastele meeldib mürada ja mängida. Seda on tore vaadata ja arendada. Paraku on palju neid, kes pole saanud väärtusi, mis paneks trennis sisuliselt osalema. Kui palju siis peab treener taidlema, et mõnele erivajadusega lapsele asi selgeks teha, samal ajal normaalsed lapsed vahivad suu ammuli ja mõtlevad, et kas nad selleks ongi siin?
    Kui laps saadetakse trennist välja või koju, hammustab treener kätt, mis teda toidab – treeningtasu jääb saamata. Kuid lapsevanem peaks mõtlema, mis selleni viis. Arvutimängud, telekas ja kehv toidumenüü (ülekaal, vähesed vitamiinid), lisaks kodune suunamatus ja hoolimatus oma lapse tegemistest.
    Kas ja kui palju peaks laps trennis käima? Kas siis on hilja, kui laps ei saa ühe kükiga hakkama? Ei ole! Kui lapse käib kolmes trennis, kahes huviringis ja ... siis on palju.
    Väljakutsed? 2013 neid jagus. 2014 osas palun pakkuge välja aeg lastevanemate koosolekuks. Võiksime ühe trennipäeva sellele pühendada, et koos arutada, mis ja kuidas edasi. Paljud lapsed vajavad seda, teie lapsed väärivad seda. Võtke see aeg! Tervitades,
    Martin Plaser, teie laste treener
    ***
    Loe reedeti minu iganädalasi ülevaateid ja mõtteid maadlusest. Loe sellest kuidas ma võitlen seinalt maha voolava värviga, käin viies kohas trenni andmas, tegelen maadluse propageerimisega.
    Loe minu mõtteid, kas ja kui palju mõjutab maailmamaadlus väikese Eesti maadluselu. Võibolla on Sul midagi sellest õppida, võibolla mulle õpetada. Kirjuta mulle korrus3@korrus3.ee, märgusõna "Õhtuleht toetab Eesti Maadlust".

Jaga Seda Lehte