Eestimaa spordihing Martin Plaser | Peavalu, põrandavalu, seljavalu, saapavalu

Arutlus 'Toeta Eesti Maadlust rubriik' alustatud Indrek Viska poolt, Jaanuar 17, 2014.

  1. Indrek Viska Administraator

    Kui õues on 15 kraadi külma ja segupumbal tuleb klimp kurku, tuleb hakata musta maagiat kasutades võitlema, et kauaoodatud töö ikka lõpule jõuaks. Ummistunud segupumba survest pressitud betooni kokku korjamine ja käsitsi tassimine on hea vägitöö!
    Minu lugupidamine seguvalajatele, kes talvises pakases torudoktoritena mööda ehitusobjekte timmivad, kaugjuhtimispult käes. Kui toru peaks betooni täis jääma, on see päris kulukas lõbu. Peale mõningaid viperusi saime Korrus3 maadluskeskuse riietusruumi-sektsiooni põrandad siledaks ja üldpildis arengus edasi.
    Ise aga istun poole ööni külmas saalis ning vaatan betooni kivistumist, nagu oleks tegu tõelise põnevikuga. 16. jaanuaril sai valatud pesuruumide põrand, et peatselt suuremates pesuruumides rõõmuga pesta. Korrus3 edeneb jõudsalt, varsti on saal valmis. Hea meel, et on toetajaid, kes nüüd pea iga päev annavad märku, et saavad ja oskavad aidata. Kui oskad pesuruumide sisetöid, pahteldada ja plaatida, siis ootan Su kõnet või e-kirja!
    Mida on vaja, et jõuda maadlustrenni?
    Üldistades siis maadlussaali, maadlusmatti ja maadlustreenerit, kes juhendaks treenijaid. Lisaks on vaja maadlusvahendeid.
    Minu esimene maadlustrikoo oli villane. Tänud Harry'le, kes kunagi väiksena oli Vigalas trennis käinud ja selle mulle raatsis anda. Esimesed maadlussaapad sain laenuks Palusalu Spordikoolis treenides ühelt vanemalt härralt, kelle nime kahjuks ei mäleta.
    Saapad olid nahast, libeda tallaga, nii et osa võtteid ja vastu seismine oli raskendatud. Teine paar oli kellegi vanad kasutatud Nike'id, kuid need olid juba teibitud, kaks korda kingsepa juures parandatud. Ning minu jalas lagunesid nad ribadeks.
    Maadlusvarustus on soodne, palju pole tarvis. Maadlussaapad peavad vastu 1-2 aastat ning lastel kasvab üldjuhul jalg enne välja, kui jalats ajajoonelt kustub. Laste saapad maksavad 35-65 ja täiskasvanutel 35-180 eurot. Tõsi, on kallimaidki.
    Esiteks teeme selgeks, et trikoo on maadluses segadusse ajava nimetusega. Aga paremat pole välja mõeldud. Treeningul kasutavad trikood (hinnavahemik 25-100 eurot) vähesed. Vaja on sinist ja punast, et maadlusmatil vastaseid eristada.
    Kõrvakaitseid, et kõrvad "pelmeeniks", ei muutuks, väga tihti ei kasutata. Need on Eestis müügil, aga mitte kohustuslikud. Mõnel pool maailmas tuleb kõrvakaitseid kanda juunioride vanuseklassi lõpuni. Minu arust on need algajatele liigsed, sest kõrvad ei saa sellist koormust, et võiks valu ja muljumist tekkida.
    Maadlejakõrv on tunnus, mis kaugelt paista. Samas pole kaugelt paista paljude teiste spordialade eritunnused nagu tenniseküünarnukk, baleriinihüppeliiges ja päkad või võrkpalluri põlved. Neid erialaseid tunnuseid peaks olema veelgi.
    Korrus3 on maadlusspordikeskus, kus on maadlussaapad, trikood ja liibuvad spordiriided müügil. Hetkel müüakse maadlussaapaid minu teada Tallinnas vaid kahes kohas. Ühe kauplusega on kokkulepe, et Korrus3 parooliga saad soodsamalt.
    Lisaks nendele kahele kauplusele, kus müüakse odavama klassi jalavarje (Win Do ja Lonsdale), tuuakse maale Asics ja Adidas tooteid. Viimased kaks on näidanud vastupidavust. Kahe esimese tooted on soodsamad ja algajatele piisavad, ent jäävad igapäevastele ja tõsisematele tegijatele nõrgaks – õmblused kärisevad, tald tuleb lahti. Soovitan vaid kahte – Asics ja Adidas.
    Mida siis osta?
    Maadlussaapad maksavad raha. Kui inimene otsustab trennis käima hakata, tuleks see raha lauale panna. Osta siis kallimad või odavamad. Saabas on spetsiaalselt kujundatud, et väldiksid hüppeliigesetraumasid ning maadlemine sujub nendega paremini.
    Spetsiaalselt kujundatud tald, ääred ja piisava kõrgusega sääreosa on maadlussaapa peamised kasutegurid. Soovitan uutel trennitulijatel muretseda kasvõi kõige soodsamad, et te ei saaks osaks nukras statistikas: 2013. aasta sügisel läks Korrus3-st neli meest trennist koju väänatud hüppeliigesega, kõigil neljal olid väga kvaliteetsed jooksujalanõud (paks ja maadlusmatil libe tald, madal serv). Hoolimata hoiatusest otsustasid nad nendega treenida.
    Kas oleksin pidanud neid keelama? Takkajärgi mõtlen, et oleksin võinud. Kas oleksin pidanud neid sundima maadlussaapaid ostma? Takkajärgi mõtlen, et oleksin võinud. Kas olen nüüd targem? Kindlasti!
    Seega, kui otsustad maadlustrennis käima hakata, osta saapad. On ohutum. On riike ja klubisid, kus on kombeks, et algtreeningul ei ole saapad kohustuslikud, tehakse paljajalu või sokkideväel. Samas on paljajalu treenimisel oht, et levivad nakkused. Minu arvates tagurpidi löödud varbaküüned ja välja väänatud varbad ei vääri seda praktikat.
    Soomes on klubisid, kus enne maadlema ei saagi, kui pole maadlussaapaid ja klubi logodega riietust. Nii on pilt ühtne ja olukord jalgadele ohutum. Lisaks seob last maadluse külge spordiala erivarutus ja väikene läbimõeldud investeering.
    Igal treeningul on oma vastav varustus ja stiil riietuda. Kui lähed ujuma, on tore, et oleks ujumispüksid. Tõsi, vahepeal hakati kalipsodega nalja tegema. Konservatiivses USA-s on ujumismeeskonna "stringid" kõigile naljanumbriks, ülejäänud käivad rannas ja ujulates lühikeste pükstega.
    Jalgpallis on elementaarne, et saalis on ühed ja õues murul mängimiseks teised ja teiselaadse disaini ning funktsionaalsete muudatustega jalanõud. Jõusaali, aeroobikasse või tõstetreeningule ostad ju ka oma. Jäähokis ei pääse ilma uiskudeta.
    Olen leidnud kesktee, et algajatelt ei nõua kohe rahalist kulutust. Üldjuhul hoiatan ette, et mis ajast alates on maadlussaapad kogu grupile kohustuslikud, siis saab otsustada, kas jätkata ja teha see kulutus või siis vahetada spordiala.
    50-100 eurot on paljudele suur raha. Seetõttu oleme võtnud kasutusele meetodi, et kui tood oma vana maadlussaapad Korrus3, siis peseme need puhtaks, desinfitseerime ja müüme soodsamalt edasi. Tulu jääb saali arendamiseks. Üks laps ei jõua saapapaari läbi kanda (kvaliteetsemad peavad vastu 2-3, odavamad 1-2 aastat). Hea nipp on osta vähekasutatuid saapaid internetioksjonitelt. Tihtilugu jääb hind alla 25 euro.
    Kui soovid noorte maadlustegevust toetada, siis osta paar maadlussaapaid ja too need trenni. Suurused 32-39 on väga teretulnud. Kui pole aega poodelda, tee annetus MTÜ Toeta Eesti Maadlust arvele ja pane märksõnadeks "annetus, maadlussaabas". Kui oled käinud maadlustrennis ning tänaseks pooleli jätnud ja vähekasutatud saapad seisavad kapis, siis too palun meile! Võid kindel olla, et uus maadlussõber – olgu siis noor või veidi vanem – saab rõõmsaks! Veerenni 29, Maadluskeskus Korrus3.



    ***


    Martin Plaser blogi.jpg Loe reedeti minu iganädalasi ülevaateid ja mõtteid maadlusest. Loe sellest kuidas ma võitlen seinalt maha voolava värviga, käin viies kohas trenni andmas, tegelen maadluse propageerimisega.

Jaga Seda Lehte